Staarkuller Maarja Holter: ümber läinud toit võtab kullerite käed värisema
Töötaja, keda on raske unustada nii restoranidel kui klientidel. Kui Maarja tellimusi veab, ei jää külmaks ükski süda ega kohaletoimetatud roog.
Vaata kaardilt Maarja teekonda ning kliki ikoonidele, et kuulata helifaili staarkulleri äpardusterohkest esimesest tellimusest või näha, millisest Tallinna piirkonnast tuleb enim tellimusi.
Sinises jopes Maarja Holter tervitab kell üheksa hommikul lõikavalt külma ilmaga Linnahalli taga. Hoone mereäärses parklas, kus innukamad tervisesportlased taliujumist harrastavad, tõmbab Maarja end näpistavatest külmakraadidest ja jahedast tuulest hoolimata erkkollaste bikiinide väele ning jookseb entusiastlikult vette.
“Seekord oli nii külm, et ei saanud käsi vee alla panna,” ütleb ta jääkülmast veest väljudes. Talisuplust harrastab ta teist hooaega ja naise sõnul innustasid ekstreemsustega tegelema teda ümbritsevad inimesed. “Jälgisin teisi, kes käisid ja vaatasin nende videoid – nad tundusid nii palju tervemad ja elurõõmsamad. Mõtlesin, et ma tahan ka terve ja elurõõmus olla. Seda peab südamest tegema. Kõigepealt tulen siia linnahalli juurde, vaatan merd ja kogun ennast..,” räägib elurõõmust pakatav kuller pühendunult.
Vaata videost pikemalt, kuidas ja miks Maarja talisuplusega tegeleb.
Maarja täitis pikaaegse unistuse ja kolis Tallinnasse 2016. aastal. Tööd tal sel hetkel polnud, kuid teadmine, et see temani jõuab, oli vaid unistuse kaugusel. Ühel päeval soovitas tänaval juhuslikult kohatud tuttav talle Eestis kanda kinnitavat Wolti. Naine võttis ettevõttega samal päeval ühendust ja juba sügisel sai kulleriametit katsetama hakata. Algus oli tema jaoks kõike muud kui lihtne – alustavatele kulleritele loodud koolitusel vesteldi inglise keeles, mida Maarja kuigi hästi ei vallanud.
“Kaks tundi räägiti ainult inglise keeles. Ma sain aru, et peab mingi äpi alla laadima. Ma sain aru, et on eraldi kott, mida ei tohi kunagi maha panna. Ma sain aru, et tuleb punktist A punkti B sõita ja äpis peab midagi libistama. Ma polnud eales ühtegi äppi isegi alla laadinud,” kirjeldab naine esimesi mälestusi.
Tänaseks on suuremad raskused seljatatud ja Maarja on saanud töökaaslastelt lausa staarkulleri tiitli. Naine korraldab kulleritele omavahelisi vestlusõhtuid ja toetab alustavaid kolleege heade nõuannetega. Temast on saanud Tallinna toidukullerite tugi ja reklaamnägu.
Vaata allpool olevast videost, milline on Maarja tööpäev.
Juttu ja tellimusi jätkub kauemaks
Linnahalli juures supluse lõpetanud, alustab Maarja tööpäevaga. Naise jutust selgub kohe, et kulleri tööpäevad pole kunagi ühetaolised. Maarja hindab ettevõtet ja kollektiivi kõrgelt ning toonitab, et võimalus töötada, millal ise soovib, on andnud talle teatud vabaduse.
“Kui pikk tööpäev mul näiteks täna on, seda ma täpselt veel ei tea, sest mul on vaba graafik. Aga ütleme, et ma üritan teenida 100 eurot. Mõnikord teenin päevaga 115 eurot, siis järgmisel päeval teen vähem,” selgitab Maarja.
Kui algusaastatel oli kulleritele määratud kindel tööaeg, siis täna sätib Maarja graafiku selle järgi, millal enim tellimusi tuleb. Staarkullerile on selgeks saanud, et lõunal on tempo kiirem, kuna tellitakse rohkem ja kaks-kolm tellimust vajavad järgemööda kohaletoimetamist. Pause tasub kulleri sõnul võtta aga pärastlõunal, kella kahe ja nelja vahel, kui telefon ülemäära punane pole. Õhtusel tipptunnil läheb taas kiireks, sest tihe on nii Tallinna autoliiklus kui näljaste klientide tellimusvoog.
Kolleegide poolt “staarkulleri” tiitliga pärjatud Maarja peab end küll talendikaks töötajaks, kuid armastab end ise pigem “Naeratusemiljonäriks” kutsuda. Foto: erakogu.
Kolleegide poolt “staarkulleri” tiitliga pärjatud Maarja peab end küll talendikaks töötajaks, kuid armastab end ise pigem “Naeratusemiljonäriks” kutsuda. Foto: erakogu.
Erinevalt argipäevadest sõidab Maarja nädalavahetustel vahel ka kella kaheni hommikul. “Võib juhtuda, et mõni klient jääb magama enne, kui tellimus kohale jõuab ja siis saan selle tellimuse endale. Kui inimene üles ei ärka ja ma ootan juba tund aega, olen juba ammu äpis offline ja toit lihtsalt seisab. Sellisel juhul meeldib mulle seda rõõmu jagada, küll on lapsed on söönud ja kõigil tuju hea,” räägib ta teekonnal järgmise peatuspaigani.
Tööd teeb ta kui muuseas, samal ajal osavalt suheldes ja kirevat elulugu rääkides – tasub küsida vaid lihtne küsimus ja Maarja vastab sellele tunniajase jutustusega. Autos tutvustab ta töövahendeid ja enda märkmikku, kuhu sõitude vahel luuletusi kirjutada.
Järgmisena haarab ta panipaigast plastikust kuldse võlukepi, mis naise sõnul tema päevi maagilisusega täidab – abivahend paistab toimivat, sest Maarjaga aega veetes mööduvad tunnid kui võluväel. Pika jutustamise keskel on ta mängleva kergusega täitnud kaks tellimust ja suhelnud restoranide teenindajate ja omanikega.
Puust ja punaseks: mis on Wolt?
Wolt on 2015. aastal Soomes loodud logistika-, turundus- ja e- kaubandusfirma.
Kuue aastaga on ettevõte laienenud 23 riiki ja rohkem kui 129 linna üle maailma. Eestisse laienes 2016. aastal.
Ettevõttel on üle 10 miljoni kliendi, 60 000 kullerit ja koostööd tehakse üle 30 000 toiduga seotud ettevõttega.
2020. aastal saavutas ettevõte “ükssarviku” staatuse.
Kulleri pahandus viis piiranguteni
Päeva esimene pool on Maarja hinnangul enamasti vaikne, mistõttu võtame suuna tagasi kesklinna poole – seal olevat kõige suurem võimalus tellimusi saada. “Tellimuse saavad vabad kullerid või need, kes on restoranile kõige lähemal. Alates kella 11-st saab tavaliselt kaks või kolm tellimust korraga võtta. Mida rohkem tellimusi, seda rohkem tuleb tööle keskenduda,” räägib ta.
Maarja sõnul tuleb kullerina töötades olla väga tähelepanelik – valida kiireim teekond, jälgida kliendi ooteaega ning veenduda, et inimesele saaks antud õige toit. “Lihtsam on üht tellimust korraga viia, aga kullerid lähevad ahneks. Võtavad rohkem kui viia jõuavad,” ütleb ta. Naise sõnul on olnud kullereid, kes isiklike toimetustega tegeledes kliendi aega raiskavad ja võimalikult kiiresti toitu kohale ei vii.
Üks meeldejäävamatest olevat äpiga “trikke” teinud ja võtnud korraga 7-8 tellimust peale, et need ükshaaval ära viia. “See on ju ebaloogiline trajektoor ja sõiduks kulub palju rohkem aega. Niimoodi sellel kulleril kaua teha ei lastud ja pandi meile kõigile äpis piirangud peale. Kui seitse tellimust on autos, siis toidud ju jahtuvad ära,” räägib Maarja kurioossest kullerist.
Staarkuller Maarja tasub alati uksest sisse lasta, muidu võib ta tellitud toidu ise nahka pista! Foto: erakogu.
Staarkuller Maarja tasub alati uksest sisse lasta, muidu võib ta tellitud toidu ise nahka pista! Foto: erakogu.
Maarjal sõnul tuleb kõikidel kulleritel apsakaid ette, ka tal endal. Sellegipoolest toonitab ta korduvalt, et enamasti on inimesed siiski sõbralikud ja töötatud aastate jooksul on teda sõimanud vaid taksojuhid või üksikud nipsakad kliendid.
“Supp on ümber läinud. Eks see on ikka minu süü – olen väsinud, töötan oma kellaaja järgi ja unustan end vahel tööle. Kui ikka supp ümber läheb, peab puhkama või endale meelde tuletama, et on vaja paremini keskenduda,” tunnistab ta rõhutades, et keerulistes olukordades tuleb ausaks jääda.
Maarjale meenub ka juhtum, kus eesoleva auto äkkpidurduse tagajärjel lendas kummuli tellitud pitsa karp. “Toidukott oli tagaistmel ja see kukkus sealt maha. Kotis oli pitsa. Järgmise foori taga tõstsin koti küll tagasi, aga kliendi juurde läksin värisevate kätega. Rääkisin rahulikult, et pitsa kukkus külili ja mure korral saavad nad kohe klienditoe poole pöörduda,” kirjeldab kuller juhtunut.
Maarja kinnitab, et ettevõte reageerib kiiresti ja leiab klientidele alati sobiva lahenduse – olgu probleem maitses, vales tellimuses või tormistes ilmastikuoludes kukkunud kullerite ümber pillatud toidus.
Kiirkohting kulleriga
Milline on keskmine toidutellija?
Alguses olid pigem maksevõimelised noored, vanusevahemikus 25-40 eluaastat. Pärast pandeemiat pole enam vahet, kes tellib.
Lapsed tellivad vanematele, sest nad tunnevad kõiki äppe. Ka memmed tellivad ja pärivad, et kus ma nii kaua olin. “Ma jälgisin teid äpist,” ütlevad nad mulle.
Mis on selle töö juures kõige raskem?
Ilm. Kuidas autoga sõita. Suvel on lihtne, sest on alati valge, aga sügisel peavad silmad pimedusega harjuma. Teel on vihm, lörts, lumi ja mõne kulleri jaoks on selline üleminek raske. Autoroolis peab olema ülikeskendunud.
On selliseid piirkondi, kuhu te hea meelega ei sõida?
Eks on ikka, näiteks õhtuti Lasnamäe või Viimsi ja Laagri. Kui on boonusaeg ja saan lisaraha tellimuste eest, näiteks seitse, kaheksa või vahel isegi 15 eurot, sõidan nendesse piirkondadesse ka, aga enamasti mitte.
Miks just Wolt, mitte Bolt Food?
Ma olen siia smurfinnaks tulnud, töötanud siin 5 aastat, olnud Wolti emand ja nägu. Meie oleme smurfipere ja nemad on shrekid.
Tahetud töökoht
Konstantse juduvadina keskel oleme märkamatult jõudnud juba neli tellimust kohale toimetada. Kuna kliente ja ringisõitmist on palju, leidub hetki, kui midagi valesti läheb. Maarja sõnab korduvalt “ah, jälle sõitsime tänavast mööda”, kuid ei lase end sellest heidutada. “Kuller võtab toidu kohale toomiseks täpselt nii palju aega kui tal vaja on,” ütleb ta enesekindlalt.
Rõõmu töötamisest on Maarjal nii palju, et ta on võidelnud kulleritele välja nii tasuta parkimispiletid kui ka lisatasu suuremate tellimuste eest. Tänu heale parkimissüsteemile pargib Maarja tänagi oma sinise sõiduvahendi kesklinna ühte kallimasse parklasse ning registreerib selle telefonis vaid ühe kerge liigutusega.
Olgu selleks ümber läinud supid või pikali kukkunud pitsad, naeratus Maarja näost ei kao kunagi. Foto: erakogu.
Olgu selleks ümber läinud supid või pikali kukkunud pitsad, naeratus Maarja näost ei kao kunagi. Foto: erakogu.
Ta lõpetab töö kella kahe ajal, sest päevane eesmärk on täidetud ning muud tegemised vajavad toimetamist. “Aga kullerina töötamist ei lõpeta ma veel niipea. Kui ma teen ühe tellimuse kuus, olen ma ikka ettevõtte hingekirjas. Ma ei pruugi sel nädalal üldse rohkem tööd teha, aga see ongi vabadus töötada, vabadus elada,” sõnab Maarja.
Naise sõnul hoiab teda ettevõttes ka teadmine, et kulleritööle on tekkinud suur nõudlus, mistõttu oleks üsna raske uuesti jaole saada. “Kus te kõik olite, kui mina alustasin? Nüüd on juba hilja! Rattakuller ootab praegu kevadeni, et tööle saada, autokulleriks saab äkki kahe kuu pärast. Mina aga tean, et võin siin puhata, alati tagasi tulla ja olen ikka omade seas oodatud,” ütleb ta rõõmsalt, olles järjekordsele tööpäevale punkti pannud.
WOLT EESTIS
Wolti on võimalik kasutada ainult Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Eestis töötavad vaid elamis- ja tööloa saanud inimesed.
Vähemusrahvustest domineerivad kodumaiste kullerite seas ukrainlased ja venelased.
40 tundi nädalas töötades teenib kuller Eestis ca 1700-1800 eurot (neto), millest lähevad maha transpordikulud.
Töötades ka nädalavahetustel, on teenistus ca 2000 eurot (neto).
